Sellel lehel anname ülevaate erinevatest huviväärsustest, mida Avinurme vallas kohata võib. Praegu on nimekiri osaline, ent järk-järgult täiendame seda ning lisame ka juhised huviväärsuste leidmise kohta - juhul kui nende külastamine on lubatud.
Avinurme kirik
Klassitsistlikus stiilis , ajastu ühe tuntuma Balti-Saksa arhidekti von Stryci poolt kavandatud ja Avinurme rahva jonni ja visaduse sümboliks peetav maakivist kirik. Valmimisaeg 1909.a. Muinsuskaitse objekt.
» loe kiriku ehitamise lugu
Tünnilaat
Piirkonna suurim ja tuntuim maineüritus, mille peaeesmärk on Avinurme kui puutöökeskuse taastoomine Eesimaa kaardile. Avinurme valla tuntuse tõstmine. Laadalisi ootab Avinurme alates 2000-st aastast jaanipäeva paiku, nii ostma, müüma kui osa saama sisukast kultuuriprogrammist ja jaanitulest.
Mustvee-Sonda kitsarööpmeline raudtee ja Avinurme muuseumrong
Kunagise Sonda-Mustvee kitsarööpmelise raudteeliini .kui siinsete metsade elutee.mälestuseks paigaldatud liikuv mälestusmärk, koos näitustega.
Metsakülad
Vadil
Kivi kah plaadiga on paigaldatud muinsuskaitse all oleva Vadi külakooli juurde. Tähistab eestlaste pärisorjusest vabastamise eest võitleja, pastori, arsti ja agronoomina tuntud Swarzenbergi poolt 1775 aastal rajatud külakooli ja küla esmamainimise aega . Kool ja koolimaja vanimad piirkonnas.
Maetsmas
Kivi, paigaldatud külarahva poolt , külakooli asukohale. Mälestusmärk okksneb kolmest plaadiga maakivist
1. Küla kaart aastast 1928
2. Mälestusplaat koolile.
3. Paigaldatud külarahva poolt 1987.a ja küla esmamainimisaasta Poola II revisjaonis 1499
Maetama külakivide kompleksi autor kohalik kodu-uurija ja aktivist. Ants Jalakas. Mälestusmärki on paljud pidanud üheks kaunimaks ja pareminikujundatud ansamblike Eesti külades.
Adraku
Paigaldatud l küla kooskäimiskohale küla esmamainimisaasta tähistamiseks.
Laekannu
Paigaldatud küla peoplatsile
1. Küla esmamainimise
2. Külakooli asukoha tähistamiseks
3. Pikka aega tegutsenud vennastekoguduse tegevuse jäädvustamiseks
Ulvi
Küla esmamainimise jäädvustamiseks paigaldatud maakivist plaadigamälestusmärk
Pärniku kooli mälestuskivi
Maakivist mälestusmärk külakoooli asukohas. Paigaldatud endiste õpilaste poolt kooli 70.juubeliks
Kõrvemetsa küla mälestuskivi
Paigaldatud külaelanike poolt küla esmamainimise tähistamiseks
A. Lillema 90 sünniaastapäevaks paigaldatud mälestuskivi
Eesti muldade uurijale, esimese Eesti mullastikukaardi koostajale kolleegide poolt tema 90.sünniaastapäevaks paigaldatud mälestuskivi
Avinurme
W. Kücelbekkeri mälestuskivi
Paigaldatud Avinurme kroonumõisa asukohale, siin elanud- kasvanud dekabrist- luuletaja mälestuseks. Kes oma luuletustes kirjeldab läpsepõlve Avinurme metsades. Jutustuse „Ado“ autor, mida peetakse vanimaks eesti talupoegade vabadusvõitlust võitlust kirjeldavaks jutustuseks.
Avinurme Puutöösein
Plaat paigaldatud Avinurme puutöömeistrite esmamainimise jäädvustamiseks trükisõnas a.1786.
Avinurme kalmistu 100 aastapäeva mälestusplaat
Paigaldatus Avinurme surnuaeda kabelihoonele. Vanim maatükk, mis kroonumõisast eraldati , et rajada kalmistu.
Mälestusplaat Avinurme kirikuõpetajatele
Paigaldatud Avinurme kirikusse
Mälestusplaat Avinurme valla meestele, kes langesid Vabadussõjas
Paigaldati Muinsuskaitse loal Avinurme kirikusse. Otsus mälestusplaadi asetamiseks kirikuseinale tehti Avinurme valla volikogu poolt esmakordselt 1928 aastal, kui tähistati EV 10 aastapäeva. Mitmeid kordi erinevatel põhjustel edasilükatud otsus viidi ellu 18 sept.2004 aastal.
Mälestustahvel II MS ajal Avinurme kirikus mõrvatud haavatud sõjavangidele
Mälestussammas "Au langenutele"
Mälestuskivi Avinurme lahingus hukkunud võitlejatele
Avatakse Avinurme lahingu 60. aastapäeval, Eesti kaitsel peetud lahingu mälestuseks. Avinurme all kohtusid Sinimägedest taanduvad Eesti väeosad Eesti Laskurkorpuse vägedega. Toimunut peetakse vennatapulahinguks, mis halvas O.Tiefi valitsuse moodustamiseks planeeritud vastupanu
Avijõgi ja lamm
Avinurme pärnad
Vaigutusmännik
Paadenurme soo ja looduskaitseala
Adraku soo
Maetsma raba ja Kukemägi
Ummumägi
Kõrgemägi
Vahemetsa mägi
Natura 2000 alad
Raudteetamm
Küla- ja taliteed
Metsaheinamaad ja metsakülad
Avijõgi ja lamm
- Kaunis, eriilmeline, kiirevooluline ja käänuline
- Läbib nii metsi kui asulaid, vanad veskikohad (12),
- Puhkekohad kallastel (Venevere, Põrna, Mustametsa, Avinurme, Maetsma kadrihaud ja Põldvere park, Kalevipoja , Meestehaua, Maetsma kooliplats, Vadi koolikolgas, Lohusuu laadaplats
- Kohati kiire ja kärestikuline. Perioodilised üleujutused, kevadine suurvesi
- Kalarikas, puhta -ja külmaveeline,lõheliste koelmuala, Natura 2000 hoiuala
- jõeforell, harjus, Haug, ahven, turb,jt,
Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Eesti Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad
Avinurme vallas on:
Natura loodushoiuala – jõgi Avijõgi, pikkus 28,05 km, on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 05. mai 2005.a. määrusega nr. 93, mille kaitse eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – Hariliku võdlase (Cottus gobio) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) elupaikade kaitse.
Loodusdirektiivi elupaigatüübi 3260 alla loetakse loodusliku või poolloodusliku dünaamikaga vooluveekogud, kus vee kvaliteet pole inimtegevuse mõjul oluliselt halvenenud, säilinud on looduslik looklev voolusäng ning mille vees või kaldaribal kasvab haruldasi/ ohustatud taimeliike või mis on elupaigaks haruldaste/ ohustatud loomaliikidele.
Euroopas levikutõkete tõttu ohtusattunud harilik võdlas on kuni 13 cm pikkune tõlvja keha ja laia ja lameda peaga kala, kes asustab kõrge hapnikusisaldusega veekogusid. Võdlas on tüüpiline põhjaeluviisiga kala, varjudes kaldauuretesse, puurisu alla ja suurtaimestiku vahele. Ohuks on veekogu reostumine ja eutrofeerumine, jõe kraavitamine, süvendamine ja paisutamine (reguleeritud vooluhulga kõikumised). Võdlas on Eestis III kategooria kaitsealune liik ja kantud tähelepanu vajava liigina punasesse raamatusse.
Rohe-vesihobu on keskmisest natuke suurem kiililiik (64 mm). Vastsed elavad eranditult puhta veega vooluvetes. Ohuks on veekogude kuivamine. Rohe-vesihobu on nii Euroopas kui Eestis vähearvukas liik ning kuulub meil kaitsealuste liikide III kategooriasse.
Natura loodusala - Paadenurme looduskaitseala, pindala 267,34 ha, on moodustatud Vabariigi Valitsuse 04.02.1997.a. määrusega nr.26, mille kaitse eesmärk on I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaikade kaitse ja Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi (9010), vanad loodusmetsad (sooviku-kuusikud, rabastunud männikud), kaitse.
Kaitseala asukoht Avinurme vallas on Avinurme metskonna maa-ala.
Natura loodusala - Änniksaare, pindala 1,62 ha, on moodustatud karvase maarjalepa (Agrimonia pilosa) kaitseks.
Karvane maarjalepp on üsna sarnane Eestis laialt levinud hariliku maarjalepaga, kuid karvase maarjalepa lehekesed on alumises osas terve servaga ning ahenevad kiiljalt. Õitsemise ajaks kaovad alumised varrelehed hoopis. Õisik on ühtlaselt hõre. Liiginimetus “karvane” võib eksitada, sest karvane on ka harilik maarjalepp. Meil kasvab karvane maarjalepp peamiselt kuivemates metsaservades, põõsastikes ja rohumaadel. Sageli kasvavad eri liiki maarjalepad lausa koos. Kipub kaduma sealt, kus võsa muutub väga tihedaks. Eestis on karvane maarjalepp looduskaitse all III kategooria liigina, kuid puudub punasest raamatust. Liigi kaitsestaatus võimaldab vastavuses kaitsekorralduskavaga luua leiukohas sobivad tingimused.
Kaitseala asukoht Avinurme vallas on eramaad Änniksaare külas.
Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005.a. määrusega nr. 1 on võetud kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine» (RT I 2004, 44, 313) § 4 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi - metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks.
II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise elupaigad Avinurme vallas on Avinurme püsielupaik Paadenurme ja Kõveriku külas,
asukohaga Avinurme metskonna territooriumil.
On koostatud Keskkonnaministri määruse eelnõu, millega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine» (RT I 2004, 44, 313) § 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi - lendorava (Pteromys volans) väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks.
I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava elupaigad Avinurme vallas on:
1) Adraku püsielupaik Adraku ja Lepiksaare külas;
2) Kõveriku püsielupaik Kõveriku ja Lepiksaare külas;
3) Tolmu püsielupaik Kõrve külas;
4) Paadenurme püsielupaik Paadenurme ja Änniksaare külas,
asukohaga valdavalt Avinurme metskonna territooriumil.
Püsielupaikades kehtib looduskaitseseaduses sätestatud kaitsekord!
Kaitse alla on võetud Avinurme vallas asuvad põlispuud:
Avinurme pärnad, mis asuvad Avinurme alevikus. Need on 3 puud, millest suurima ümbermõõt on 4,0 m ja kõrgus 27 m.
