AVATUD: T-L 10-16,  E-post:See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Telefon: +372 5521 331

Töökorraldusest

Avinurmes toimus töö enamasti ainult oma perekonna töövõimeliste meessoost liikmete abil. Üksnes vähestes suuremates taludes rakendati mõnevõrra ka palgatööd.
Eriti tüüpiliseks sellist aastasulase pidamist, kes suvel tegid põllutööd ja talvel puutööd, Avinurmes ei saa pidada.
Küll aga peeti kohalikes keskmikutaludes üsna tihti suviti sulast “musta” põllutöö tegemiseks, et varuda endale vaba aega “puhta” puutöö jaoks.

 

Tavaliselt tegid maata ja vähese maaga kodutööndajad puutööd enam-vähem aasta ringi, teised peamiselt talveperioodil.

 

Kevadel lõhuti materjal suveks kuivama, sügisel oktoobris algas juba tegelik töö. Töö käigus näeme ka tööjaotuse algmeid. Nii ei tehta näiteks puunõusid mitte ükshaaval, vaid partiide kaupa. Juba üksiktöötaja jaotab töö eri töövõtete järgi osadeks.
Mitme mehega töötamisel jaotatakse eri tööfaasid üksikute meeste vahel: üks vestab lauda, teine uurab, kolmas vitsutab, neljas silib ja viimistleb nõu jne.

 

Ratsionaalsusetaotlusele osutab ka spetsialiseerumine eri tööharudele külade kaupa.
Peamiseks tooteks on Avinurmes alati olnud riistad ehk puunõud. Seejuures on tehtud ainult lihtsaid igapäevaseid tarbenõusid kuna kaunistatud esemete (õllekannude jm.) tegemine on siin üldiselt võõras.


 

XX sajandi vältel on puunõude turg pidevalt kahanenud. XX sajandi algul kadus vajadus piimapüttide, kirnude ja lüpsikute järele, samuti langes nõudmine länikutele ja puupangedele. Kadusid ka lähkrid.
1930-ndail aastail toodeti peamiselt veel vane ja toobreid, astnaid ja kolmjalgu, ka jänne.

 

Kahepõhjaliste puunõude valmistamine pole vallas kunagi olnud üldine.
Lähkrite kõrval näib neist põlisem olevat kalatünnide tegemine, peamise keskusega Vadil. Tavalisemad siin tehtud kalatünnid on veerandik ja kaheksandik. Poolikust (1/2 tündrit e. 4 puuda; kõrgus 24 tolli, põhja läbimõõt 16 tolli) suuremaid kalatünne enamasti ei tehtud.


 

Kalatünnide kõrval on valmistatud veel kurgi- ja kapsatünne, võitünne jne.
Õllevaatide tegemine algas kohalike meistrite mälestuse järgi 1860-70-ndail aastail Adraku külas ning levis hiljem ka naabruses Tõnusaare ja Linnanõmme külas.

9 põhjust, miks külastada Avinurme Elulaadikeskust

Paiknemine kesk Alutaguse suurmetsi on Avinurmest läbi aegade teinud eraldatud paikkonna. Soine põllumaa ning pikad suurvee perioodid, mille tõttu olid teed üleujutatud ning ligipääs Avinurmele piiratud, sundisid avinurmikuid otsima traditsioonilisest talupidamisest ja põllutööst teistlaadseid elatusallikaid ning ümbruskonna metsarikkus juhatas nad puutöö juurde.

Loe edasi...

PUU TÖÖ MEISTRID AD 1786