AVATUD: T-L 10-16,  E-post:See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Telefon: +372 5521 331

AVINURME RAAMATUKOGU

Avinurme Raamatukogu asutati 1912. aastal valla käskjala ja väsimatu seltsi- ja kultuurielu eestvedaja Joosep Niinepuu eestvedamisel. Esimesed raamatud saadi Tartu raamatupoest võlgu ja järelmaksuga. Võlad tasuti pidude korraldamise abil. Raamatukogu tööd vedas Anna Niinepuu.

 

1940. aastal asus A. Niinepuu tööle palgalise raamatukoguhoidjana ja raamatukogu nimeks sai Avinurme valla raamatukogu.

 

Aastate jooksul on raamatukogus töötanud palju erinevaid inimesi, staažikamad on olnud Viiu Tooming ja Vanda Kask. On olnud palju kolimisi. Raamatukogu juhatajaks on Heli Nigul, abitöötaja on Anu Kalaus.

 

Fondis on 01.01.2005 seisuga 17 500 raamatut, aastas on lugejatel võimalus lugeda 22 ajakirja ja 6 lehte.

 

2004. aastal oli 597 lugejat ja neist 223 last. Külastusi oli 8034, neist lastest 2737.

 

Laenutusi 19628, lastel 3029. Avinurme raamatukogus puuduvat kirjandust saab tellida raamatukogudevaheline laenutuse teel.

 

2003. aastast alates on raamatukogul internetiühendus. 2005. aastal liituti internetipõhise raamatukoguprogrammiga URRAM.

 

Raamatukogus on lugejatel võimalus ka internetiteenuseid kasutada.

 

Kirjandusring korraldab huvitavaid kirjandustunde ja kohtumisi kirjanikega, tegutseb lastering “jututuba”.

 

2007. aastal kolis raamatukogu Avinurme Gümnaasiumi ruumidesse.

 

AVINURME KULTUURIKESKUS

1988. aastal alustati ehitustegevust: 3 aasta jooksul viidi hoone katuse alla ja osaliselt teostati sisemised sanitaartehnilised-, elektri- ja ventilatsiooni tööd, mis kahjuks ei vastanud kaasaja nõuetele.

 

Ehitustööd seiskusid 1992. aastal, sest uue ühiskonna tingimustes tekkisid finantsprobleemid ning valla juhtkond jõudis majanduslikke arvestusi tehes järeldusele, et olemasolevale hoone-mahule tuleb leida uued, kaasaegsed ja reaalsed kasutusfunktsioonid.

 

1995. aastal koostati valla üldplaneeringu I etapp, milles toonitati kultuurimaja edasiehitamise vajadust ja mille kasutusfunktsioonid suurendaksid valla ja aleviku "tõmbekeskuse" tähendust ning mis on valla edaspidisele arengule üks määravamaid objekte.

 

Avinurme Kultuurikeskuse avamispidu toimus 28. detsembril 1999. aastal. Kuigi valmis sai alles ehituse esimene järk, said ringid endale harjutamisruumid, nüüd oli võimalik teatreid külla kutsuda, laienesid erinevate kontsertide korraldamisvõimalused ning tantsidagi sai nüüd uues avaras 300-kohalises saalis.

 

Tänase päeva seisuga tegutseb Kultuurikeskuses 11 ringi.

 

Kultuurikeskuses tegutsevad ringid 2012. aasta seisuga:

 

http://www.avinurme.ee/?s=37

 

Muusikaelu

Avinurme inimesed on ikka laulu ja pillimängu armastanud, sellest räägivad nii vanad ajaleheartiklid, arhiivimaterjalid kui pajatab rahvasuu. Siitkandi kultuuriloo lätted ulatuvad meie laulupidude algusaegadesse.

 

19. sajandi 60.–70. aastatel käisid Avinurme lauluentusiastid Lohusuu kihelkonnakoori lauluharjutustel. Need toimusid kord Lohusuus, kord Vadil, Piilsis või Maetsmas. Igale poole tuli lauljatel minna jalgsi, tihti 10-20 km. Teadaolevalt osales kihelkonnakoor üldlaulupeol Tartus 20 juunil 1879. aastal 19 lauljaga. Umbes samal ajal loodi ka kihelkonna pasunakoor, mida juhatas Maetsma kooli asutaja ja koolijuhataja August Eduard Schulbach (18 -1894). 12. detsembril 1879 aastal teatab ta A. Einwaldile oma kirjas, et nad on kutsutud järgmisel suvel Tallinna laulupeole ja palub saata noodid oma kooridele, kus on 15 lauljat ja 10 pillimängijat. Loetletud on ka pillid: es ja B klarnetid, pikolo, piston kornetid, I ja II althorn, I ja II tenorhorn, bariton ja tuuba. Teadaolevalt koorid siiski 1880. aastal Tallinnas keisri 25 valitsemisaastale pühendatud laulupeol ei käinud.

 

Need koorid tegutsesid umbes 1890-te aastateni, siis lagunesid, sest kauge maa taha ei suudetud koos harjutamas käia. Samuti olid kooliringkondade juurde tekkinud oma koorid. Vadil Aleksander Sammelsoni juhatusel 1882. aastal pasunakoor ja 1889. aastal laulukoor. Maetsmas asutas koolijuhataja (aastatel 1860-1894) August Eduard Schulbach, peamiselt oma õpilaste baasil 1884 aastal pasunakoori, hiljem ka mees- ja segakoori.

 

Vadi kui kaugema kandi kultuurielu arenes edasi 1903. aastal loodud laulu ja mängu selts “Metsakaja“ hõlma all, koos tegutseti veel Nõukogude perioodilgi. Metsakaja oli ka esimene taasiseseisvumisjärgselt, 15.novembril 1907 aastal loodud selts vallas.

 

Maetsmas tegutsenud koorid koondusid 1903. aastal loodud karskusselts “Vapruse” juurde. Pidusid peeti laduniidu mäel ja talvel mõisa rehes. Sellest perioodist on ”Vanemuise” arhiivis säilinud orkestrijuht J. Jalakase kiri, kus teatatakse Avinurme karskusselts “Vaprus” pasunakoori soovist osaleda muusikapäevadel Tartus. Mänguriistadena on kirjas: I ja II B cornet, I B clarnet, beriton B, ES cornet, I ja II B tenor, I ja II Es altho, B ja Es bass.

 

Seltsitegevuse keskpunkt kandus 20. sajandi algul üha enam Avinurme, kuhu Avinurme kroonumõisa maade jagamise tõttu enam elanikke oli asunud, lisaks oli ka asukoht ümberkaudsete külade suhtes soodsam. Nii otsustati algul Maetsmasse kavandatud seltsimaja ehitada hoopis Avinurme. Seltsimaja ehituse eestvedajaks oli 29. mail 1907 aastal loodud Avinurme Tuletõrje Seltsi juhatus pastor Martin Nurme, apteeker Artur Seevaldi ja vallaametnik Johannes Tõlasepa eestvedamisel ja talumeeste kaasabil valmiski 1910. aastal Avinurme Tuletõrje Seltsi ristimaja, kuhu koondus kogu Avinurme ümbruskonna kultuurielu ligi üheksakümneks aastaks.

 

Pasunakoorist sai Tuletõrjeselti orkester ja Joosep Niinepuu (16.03.1885-03.09.1962) eestvedamisel kutsuti 1910. aastal kokku Avinurme segakoor, hiljam ka meeskoor. Tema poolt algatati viiulikoor- ja salongiorkester. Abikaasa Anna Niinepuu juhatas näiteringi ja tantsurühma. Nenda eestvedamisel loodi ka Avinurme raamatukogu. Joosep Niinepuu oli ka esimene palgaline kultuurijuht vallas (1940).

 

20. sajandi esimese poole kultuurielu eestvedajana tuleb au anda aastatel 1923-1940 Avinurme kooli juhatajana töötanud Oskar Kasele (16.09.1893-13.10.19359). Oskar Kask juhatas nii pidusid kui näitemänge ja laulukoore, ennekõike oli ta aga puhkpillimuusika edasiarendaja.

 

Sellel perioodil viidi läbi ka kolm kohalikku laulupidu. 1930 (Üldjuhiks J.Simm; 1931 aastal üldjuhiks Rihard Ritsing ja 1934 aastal. Laululava asus praeguse kultuurikeskuse platsil. Sõjajärgses Avinurmes koondus kultuurielu ja isetegevus rahvamaja (hilisema kultuurimaja) juurde. Kultuurielu vedajaks sai rahvamaja juhataja alates 1966. aastast lisandus ka kunstiline juht.

 

Taastati puhkpilliorkester 1949. aastal rahvamaja kultuuriinstruktorina töötanud Madis Kalause (07.06.1922-11.03.2001) poolt, kes vanad pillimehed taas kokku kutsus ja sageli koos Vadi orkestritriga, mida juhatas Paul Tamm ka üles astus. Vanad mängijad käisid proovidel ka Tudus ja mängiti koos Tudu orkestriga. 1962. aastal alustas madis Kalaus tööd koolipoistega, seda jätkas 1965 aastal Evald Tamm (28.02.1918-19.05 2004), kellest kujunes pea pooleks sajandiks puhkpillimuusika eestvedaja ja arendaja Avinurmes. Lisaks suurele ja heatasemelisele kooliorkestrile, pani Evald Tamm 13. oktoobril 1969 aastal aluse ka Metsapunkti orkestrile ning tõi puhkpilli juurde uue põlvkonna mehi. Alustas 25 meest. E.Tamme taktikepi all võeti osa kõikidest üldlaulupidudest, 1995. aastal loobus E. Tamm dirigendikohast ja jäi orkestrisse mängijaks.

 

1997. aastani juhatas orkestreid E. Tamme õpilane Udo Mesi.

 

1999. aastast algas siinse puhkpillitraditsiooni uus sajand Eesti Muusikaakadeemia trombooniprofessori Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tromboonirühma kontssertmeistri Heiki Kalause (1950-2007) taktikepi all. Alates 2008 juhib orkestrit Verner Mölder. Tegevus on aktiivne ja viljakas. Liikmeid 26.

 

Segakoor taastati 1954. aastal Avinurme kooli õpetajate Evi Tamme ja dirigendina alustanud Vilma Kalause (21.01.1929-10.09.1975) eestvedamisel. Segakoor võttis osa 1955, 1960, 1969, 1975, ja 1980 aasta üldlaulupidudest. Segakoori dirigentidena on veel töötanud Viiu (Maior) Tooming aastatel 1973-1977 ja Urve Tooming aastatel 1977-1983. Siis otsustati lauluharjutused katkestada ja millegi uue ja värskega alustada.

 

Avinurme meeskoor tuli kokku 21. märtsil 1983. aastal 19 liikmelisena Viiu Toominga juhendamisel. Meeskoori dirigentidena on töötanud veel Riina Tuur, Evi Ostrak ja Elo Forsel. Alates 1988. aastast tänaseni juhatab Avinurme meeskoori Tallinna Pedagoogilise Instituudi koorijuhimise erilaga lõpetanud Avinurme Gümnaasiumi õpetaja Urve Tooming. Osaletud on kõikidel laulupidudel ja mitmetel võistulaulmistel, kus ikka on pälvitud kohti I-III-ni. Lauljaid on kooris 31.

 

Avinurme Naiskoor alustas tegevust 19. jaaanuaril 1999 aastal. Liikmete arv on kõikunud 20-45-ni. Nii mitmedki on kooris laulnud tema asutamisest alates. Koori repertuaaris on 250 laulu. Dirigendiks on Mustvee Muusika ja Kunstikooli õpetaja, Tallinna Pedagoogilise Instituudi koorijuhtimise kvalifikatsiooniga Maris Laht (s. 02.09.1960). 15 .aastapäevaks lindistas naiskoor oma esimese CD.

 

IIMS järgse Näitemänguseltsi eestvedajaks on enam kui pool sajandit olnud mitmekülgsete kultuurihuvide ja teadmistega Avinurme kooli õpetaja Evi Tamm (s.1926). Tegutsedes nii kultuurimaja kui kooli näiteringidega on E. Tamme juhendamisel lavale toodud aukartust äratav arv näitemänge ja oma lavaristsed on saanud mitu põlvkonda avinurmikuid.

 

Eriti populaarne oli näitemäng 50.-60. aastatel, kui käidi ka palju ringreisidel, esineti estraadi ja nn. kirevate kavadega. Lavastajatena olid tegevad veel Aili Mägi ja Johan Mõttus, Vaike Kivilo, Ants Jalakas, Imbi Käspri.

 

Näitleja, näitejuhi ja kunstnikuna oli kaastegev mitmekülgne kultuuriloolane ja arendaja Ants Jalakas (23.02.1927-05.01.2002), kelle mängitud lavakujud ja loodud dekoratsioonid, kujundused olid terve ajastu märkideks. 2007. aastal loodi Avinurme Suveteater, mida juhatab Malle Pärn. Suveteater on igal suvel laadaajaks toonud välja uue lavastuse.

 

Rahvatantsurühmad alustasid taas tegevust 1952. aastal Ilje Tormi ja Leili Kallavuse juhendamisel. Alates 1955 aastast kuni tänini on üheks siitkandi rahvatantsuoskuse eestseisjaks ja -vedajaks olnud legendaarne tantsujuht ja pedagoog Virve Tooming (s.30.11.1928.). V. Toominga juhtimisel tegutses segarahvatantsurühm 27 aastat, 1982 aastani. Rühmas oli 16 liiget. Rühm osales 1970, 1973, 1975,1981 aasta Vabariiklikel Üldlaulu- ja tantsupidudel.

 

1985-1995 aastani juhatas V. Tooming naisrühma ja alates 1993. aastast tänaseni tantsib memmede rühm.

 

Avinurme Keskkool on andnud veel teisegi staažika tantsupedagoogi. 1981 aastal oma õpilastega alustanud ja hiljem (2001-ni) segarüma juhendanud Riina Bergmanni.

 

Tantsujuhtidena on Avinurmes töötanud veel Elle-Vaike Kiik, Heiki Strauss ja Elle Jürjev.

 

Praegu juhendab Ulvi naisrühma Heldi Tooming ja segarühma Alli Kaaramaa.

 

Tänaseks on kultuurielu koondunud 1999. aastal avatud Avinurme kultuurikeskuse juurde.

 

Suveüritusi on siinkandis ikka laululavadel peetud. Esimene laululava paiknes umbes praeguse kultuurikeskuse maa-alal, seal peeti 30-tel aastatel piirkondlikke laulupäevi.

 

Teise laululava rajasisid segakoori lauljad Hugo Jõgi jooniste järgi. Laululava asus vana kultuurimaja ja kultuurikeskuse vahelisel nõlval. Lava avati peoga 18. augustil 1963. aastal. Kolmas laululava ehitati Avinurme Tünnitehase juurde (praeguse autoteeninduse hoone kohale) 1965 aastal. Projekti autoriks oli Arvi Tooming. Sellel ajal oli tünnivabrik noore ja aktiivse kollektiiviga suur asutus. Sealsamas paiknesid ka palliplatsid ja toimusid peod.

 

Praegune laululava staadioni ääres valmis III pütilaadaks 2002 aastal Avijõe seltsi poolt. Projekti autoriks oli Arvi Tooming. Laululava sümboliseerib Avinurme iidset puutöötraditsiooni ja kujutab endast suurt puutünni koos kaanega. Laval toimuvad tänased vabaõhuüritused ja Avinurme tünnilaadad.

 

/Avinurme Koduloomuuseum. F:4; N. 2. Kultuurilugu/

 

9 põhjust, miks külastada Avinurme Elulaadikeskust

Paiknemine kesk Alutaguse suurmetsi on Avinurmest läbi aegade teinud eraldatud paikkonna. Soine põllumaa ning pikad suurvee perioodid, mille tõttu olid teed üleujutatud ning ligipääs Avinurmele piiratud, sundisid avinurmikuid otsima traditsioonilisest talupidamisest ja põllutööst teistlaadseid elatusallikaid ning ümbruskonna metsarikkus juhatas nad puutöö juurde.

Loe edasi...

PUU TÖÖ MEISTRID AD 1786