AVATUD: T-L 10-16,  E-post:See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Telefon: +372 5521 331

Käsitöö

Palju on räägitud Avinurme elanike puutööoskustest. Seda, et siinne, metsade keskel asuv kogukond pikka aega ka oma kangad, kehakatted ise kasvatas, ketras ja kudus, on hoopis vähem jutuks ja uurimiseks võetud. Poekangas oli kallis luksus, mida harjuskid taludes pakkumas käisid veel kogu ilmasõjaeelsel perioodil.

 

Lina ja vill tuli ikka talu oma põllult-laudast ja kangaks-kudumikski sai läbi perenaiste kätetöö.
Tublisti aitas käsitööoskuste eluspüsimisele kaasa UKU jaoskond Avinurmes, kus lisaks puutööle said tööd väga paljud käsitöömeistrid nii kudujate kui tikkijatena. Nii oli käsitöö paljudele naistele lisasissetulek läbi nõukogude aja. UKU oli Eesti rahvakultuuri hoidja, samas ei panustatud siis mitte kohalikele mustritele, vaid kunstinõukogus heakskiidetud mudelite tootmisele, mis üleliiduliselt tutvustasid eesti käsitööd.

 

Teine suund, mis hoidis siinseid käsitööoskusi oli vaibakudumine. Kooti oma tarbeks kaltsuvaipu ja peamiselt müügiks niidivaipu, mida turul, eriti Rakveres teati Avinurme vaipade nime all. Sellised telgedel kootud, keskelt kokkuõmmeldud vaibad katsid enamusi siinsete kodude suurte tubade (kambrite) põrandaid. Neid tehti poelõimest, niidist.

 

Vähem on järjepidevust olnud linase kanga kudumisel. Kui veel neljakümnendatel kasvatati, kedrati, kooti linane kangas kodudes ise, siis maa puudumine nõukogude ajal ja riiklik linakasvatuse koondumine Lõuna Eestisse kaotas lina töötlemise oskused pea täiesti.

 

Tänu Jaagapra talu linatööde oskuste taastamisele on linane kangas ja selle töö oskused taas huviorbiidis.

 

Avinurme Elulaadikeskuse naiste käsitöö programmide eesmärk ongi eelkõige oma-orgaanilise tekstiili valmistamise oskuste taaselustamine ja õpetamine naiste käsitöötoas.

9 põhjust, miks külastada Avinurme Elulaadikeskust

Paiknemine kesk Alutaguse suurmetsi on Avinurmest läbi aegade teinud eraldatud paikkonna. Soine põllumaa ning pikad suurvee perioodid, mille tõttu olid teed üleujutatud ning ligipääs Avinurmele piiratud, sundisid avinurmikuid otsima traditsioonilisest talupidamisest ja põllutööst teistlaadseid elatusallikaid ning ümbruskonna metsarikkus juhatas nad puutöö juurde.

Loe edasi...

PUU TÖÖ MEISTRID AD 1786