AVATUD: T-L 10-16,  E-post:See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Telefon: +372 5521 331

Toit

Piirkonna traditsiooniline köök on teema, mille paikkondlik uurimine ja väärtustamine on Avinurme Elulaadikeskuse üks huvi ja arendusteemasid.

 

Ühelt poolt on vajadus pakkuda külalistele ja õppeprogrammides osalejatele huvitavaid ja eripäraseid toite. Teisalt kaasneb sellega vajadus ja huvi uurida toitumisharjumisi, toite ja nende valmistamistraditsioone siinses paikkonnas, seda enam, et erinevalt puutöötraditsioonist pole siinset toidulauda praktiliselt eraldi uuritudki.

 

Läbi aegade on Avinurme olnud suhteliselt eraldatud paikkond, kuhu võõras pole eriti sattunud. Samas on siin omamoodi piiriala kus ka toitumis-ja toiduvalmistamistraditsioonis on tunda naabrite mõju ja eriti naaberalade mõjul kujunenud toidulauda, kus Avinurme murdesse pandud toidunimed ja oma valmistamisvõtmes omaseks saanud toidud.

 

Toitumistraditsioone on mõjutanud eelkõige kogukonna paiknemine kesk Alutaguse suurmetsi, mis on piiriks Virumaa ja Torma kandi põllumajandusaladele, metsaandide suurt osakaalu toidulaual, samuti “hallidest” aegadest pärit jahitraditsioone, mis samuti on siinsetes metsades ja kroonumõisa aladel arenenud erinevalt naaberalade pärusmõisa piirkondadest. Oma eripärad tulenevad meie külasid läbivast, omal ajal toidulaual suurt osakaalu mänginud Avijõest ja muidugi Peipsi järvest, mis siinsamas, külje all paiknedes, on alati olnud määrava mõjuga siinse rahva toidulaua rikastamisel. Nii ongi kunagiste kolme kihelkonna ja täna kolme maakonna kokkupuutealal, eri keele, etnograafiliste ja keeleliste kultuuride kokkupuutealal ja ühest haldusjaotusest teise loksutatud Avinurme rahval ka toitumistavades, toidunimedes ja valmistamises olnud oma tavad ja traditsioonid. Just nüüd on käes vajadus ja vahest ka viimane aeg, et uurida ja elustada piirkonna toidulauda, mille eripärad koos vanemate põlvkondade oskuste kadumise ja kaasaegsete, tänastest halduspiirkondadest lähtuvate uuringutega kipuvad aja unustustehõlma vajuma.

 

Tänased Eesti rahvusköögi käsitlused käsitlevad paikkonda mitte Põhja-Tartumaa või Peipsi mõjualana vaid osana Ida-Eestist, st Virumaa osana. Virukestena oleme aga maailma noorimad uustulnukad ja rääkides traditsioonidest või mõjudest ei saa selles vallas ei vanu, tugevaid ega traditsioonilisi sidemeid täheldada. Nii ongi veel üks valdkond kus siinsel rahval juured läbi lõigatud ja traditsioonide, oskuste ja maitsete kandjatena peame ise olema usinad ja järjekindlad, et talletada eripära, oskusteavet ja toidu nimesidki, mis koos Avinurme murdega on käibelt kadumas.

 

Avinurme Elulaadikeskus kutsub kõiki kaasa lööma meie piirkonna toidutraditsioonide uurimisel, arendamisel ja elustamisel.

 

9 põhjust, miks külastada Avinurme Elulaadikeskust

Paiknemine kesk Alutaguse suurmetsi on Avinurmest läbi aegade teinud eraldatud paikkonna. Soine põllumaa ning pikad suurvee perioodid, mille tõttu olid teed üleujutatud ning ligipääs Avinurmele piiratud, sundisid avinurmikuid otsima traditsioonilisest talupidamisest ja põllutööst teistlaadseid elatusallikaid ning ümbruskonna metsarikkus juhatas nad puutöö juurde.

Loe edasi...

PUU TÖÖ MEISTRID AD 1786