AVATUD: T-L 10-16,  E-post:See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Telefon: +372 5521 331

Külades valmistatud riistad

Avinurme on Eestis üldtuntud eeskätt puunõude valmistamise keskusena, mille kõrval siin on tehtud aga ka väga mitmesuguseid muid puutöid.
Puunõude (kohalikus keelepruugis riistad) tegemine oli levinud peaaegu kõigis valla külades. Eriti palju puunõude tegijaid leidus valla suurimates külades – Ulvil, Vadil, Adrakul ja Piilsis. Esmajoones riistategemisega on tegeldud ka Karusoo, Kõrve, Kärasi, Sälliksaare, Kütametsa külades.


 

Edasi võib täheldada põlist spetsialiseerumist üksiktoodetele külade kaupa.
Kalatünnide valmistamise põlised keskused on Vadi, osaliselt ka Enniksaare küla, õllevaatide tegijad on koondunud eriti Adrakule ning mõnedesse selle naaberküladesse (Tõnussaare, Linnanõmme). Regesid valmistati kolmes naaberkülas valla loodeosas – Laekannus, Tõnismal ja Kaevussaares. Viljasarjade valmistamise keskuseks oli üksildane metsaküla Kiissa, mitmeid sarja- ja külimitutegijaid leidus veel Adrakul. Peergkorvide punumine on koondunud valla idaserva Kodassaare ja Kolgavälja külasse.
Toolitegijaid leidus üksikult paljudes külades. Mitmel pool harrastati ka katusepilbaste kiskumist, mille peakeskuseks on siiski Maetsma küla. Peale selle on Avinurmes tehtud rohkesti looki, rangipuid, lumelabidaid jm.

 

Puu-kodutööndust harrastas kõigist kõrvalteenistusega tegelevaist talundeist 55,8%.
XIX sajandi viimastel kümnenditel suurenes talukohtade arv siin pidevalt, “sest et Avinurme vallas peremeeste pojad ise koha eneste vahel jaotavad ja igaüks omale majad üles ehitab…vallast keegi välja ei lähe, igaüks katsub endale maja isa, venna, või ka vööra krundi pale ehitada ja hakkab siis puutööle”. (“Postimees”1896 nr.102 ja 103)

 

Eelduseks talude tükeldamisele oli maade kruntimine 1870-ndal aastal. Tükeldamine algas laiaulatuslikumalt 1880.a. paiku ja jätkus veel XX sajandi algul.
Teadmine, et kodutööndus annab rohkem leiba kui viletsa põllu harimine, soodustas muidugi igati tükeldamist. Kui kohad olid liiga väikesed, rajati tihti ainult õuemaaga käsitöökohad.


 

Avinurme kroonumõisa jaotamisega 1906.a. loodi veelgi juurde hulk vähese maaga (6,5 ha) kohti, mis olid arvestatud kodutööndajatele. Nii süvenes ja laienes kodutööndus vallas XIX saj lõpukümnendaist alates pidevalt ühenduses uute väikekohtade rajamisega. 


 

Kodutöönduse varasemat arengut Avinurmes soodustas ka asjaolu, et tegemist oli kroonumõisaga, kus talurahva kurnamine oli mõnevõrra nõrgem kui eramõisate alal. Näiteks olid kohapealse rahva mälestuste järgi talude rendi- ja ostuhinnad Avinurmes umbes 3 korda odavamad kui naabervallas Tudulinnas.


 

Talude kruntimisel XIX saj lõpul tekitas siin palju pahameelt mõisaomaniku teguviis, kes metsa ja karjamaa arvelt krundid suureks ja ostuhinnad kõrgeks paisutas. Odavate metsahindade tõttu ei peetud tollal metsa veel nimetamisväärseks väärtuseks, pealegi oldi harjutud tarbepuid mõisa- ja riigimetsast “muidu” viima.
Seega on kohalikud looduslikud ja majanduslikud eeldused Avinurmes ning ümbruskonnas olnud igati soodsad puu-kodutöönduse arenemiseks ja püsimiseks.

 

9 põhjust, miks külastada Avinurme Elulaadikeskust

Paiknemine kesk Alutaguse suurmetsi on Avinurmest läbi aegade teinud eraldatud paikkonna. Soine põllumaa ning pikad suurvee perioodid, mille tõttu olid teed üleujutatud ning ligipääs Avinurmele piiratud, sundisid avinurmikuid otsima traditsioonilisest talupidamisest ja põllutööst teistlaadseid elatusallikaid ning ümbruskonna metsarikkus juhatas nad puutöö juurde.

Loe edasi...

Koolitused & üritused

PUU TÖÖ MEISTRID AD 1786